Ahja jõeoru maastik ja loodusvaatlus
Õppige rohkem Ahja jõeoru ökosüsteemist ja millised loomad ja taimed seal elavad. Avastage, kuidas uurida loodust matkaajal.
Loe veel
Õppige, kuidas need hämmastava kauneid kivisetest rippkallakud tekkisid ja millised kivimid neid moodustavad
Taevaskoja liivakivipaljad on looduse meistriteos, mis moodustus üheksa miljonit aastat tagasi. Ajaloo jooksul, kui mere tasemed muutusid ja pinnasel toimusid pöördelised muutused, tekkisid need muljetavaldavad kalmistu. Need ei ole lihtsalt kivid – need on ajakirjad, mis räägivad meie planeedi ajaloost.
Liivakivi, mis neid moodustab, pärineb muistsest liivakogust, mis ladestus aeglaselt ajaloo jooksul. Iga kiht räägib erinevast perioodist, erinevast kliimaolust ja erinevast keskkonnast. Kui vaatate kallakut, näete ringkäike, mille jooksul see ala oli kord mere all, kord kuiv, kord uuesti vee all.
Liivakivi koosneb peamiselt kvartsi kristallidest, mis on üks levinumaid mineraale Maa koores. Need kristallid varieeruvad suuruses – mõned on väga pisikesed, teised nähtavad palja silmaga. Lisaks kvartisele sisaldab Taevaskoja liivakivi väiksemaid koguseid feldspaat ja muud mineraale.
Värvitoon, mille näete kallakul, on tingitud raua oksiidi sisaldusest. Punakad ja pruunid toonid tulevad täpselt sellest. Iga variatsioon värvides ütleb midagi selle kihiga, kuidas see tekkis ja millisel perioodil. Näiteks tumedam ala võib tähendada, et see kihti moodustus perioodil, mil keskkonnas oli rohkem vett ja raua sisaldus oli kõrgem.
Teaduslik märkus: See juhend esitab geoloogilist teavet hariduslikel eesmärkidel. Täpsemad teaduslikud uuringud võivad esitada detailsemaid andmeid ja erinevaid tõlgendusi. Kui Teil on spetsiaalsed huvid konkreetsete geoloogiliste nähtuste kohta, soovitame konsulteerida geoloogia spetsialistidega.
Need imelised paljandid, mida näeme täna, ei oleks kunagi nähtavad, kui poleks erosiooni. Vesi on pealtspealt nõrk, kuid jääb aja jooksul kangeks. Tuhat aastat, kümme tuhat aastat, sada tuhat aastat – ajastu jooksul vesi, külm ja jää paestavad kallakut ja eristavad seda lahti.
Ahja jõgi, mis voolab Taevaskoja juures, on olnud peamine erosiooni tegur. See ei ole ainult vesi – see on ka liiva ja kivimite segu, mis tegutseb nagu liiv-paber, millega kallakut alla loovutab. Jõgi jätkab seda tööd tänasenikin, kuigi väga aeglaselt. Iga vihmahoog, iga kevadine pehmus toob väike kogused materjaali ära ja eksponeeerib järgmisi kihte.
Taevaskoja liivakivi on peamiselt pärit Devoni perioodist, mis kestis umbes 359 kuni 419 miljonit aastat tagasi. Sel ajal oli Eesti territoorium troopilises mere all. Sel perioodil ladestus liiva, mis muutus aja jooksul kiviks ja neeldus maasse.
Kuid enne Devoni perioodi, tagasi teine sajand aastat, tekkisid ka teised kihid. Need kihid on nagu raamatu leheküljed – iga lehekülje saab lugeda ja teada saada, mis toimus sel ajal. Mõned kihistud on pehmemad ja erosioneeruvad kiiremini. Teised on kõvemad ja neid nähakse kallakul paremini. See on nagu aja-arhiiv, mis on jäädvustatud kivisse.
Kui te käite Taevaskoja kallakul, võite märgata mitut erinevat omadust. Esmalt, rippkallak ise – see näitab, kuidas liivakivi on paremini erosioonile vastupidav kui selle ümber olevad materjalid. Teiseks, värvi variatsioonid – need erinevad toonid näitavad erinevaid ladestuskeskkondasi.
Võite näha ka pisikesi pragusid ja poroosse tekstuuri. Liivakivi on poroosne – see tähendab, et sellel on väiksed aukud. See on tingitud sellest, kuidas liiva kristallid ladestuseraisid tekitasid. Need pore võivad pidada vett ja võivad aidata kasvada väikseid taimi ja samblaid. Seetõttu näete kallakul tihti rohelist kasvu ja elav ökosüsteemi.
Avastage rohkem Taevaskoja jõeoru ja kerge matkarada kohta
Õppige rohkem Ahja jõeoru ökosüsteemist ja millised loomad ja taimed seal elavad. Avastage, kuidas uurida loodust matkaajal.
Loe veel
Praktilised nõuanded, kuidas käia Taevaskoja matkarajal eakatele mugavalt ja turvaliselt. Hea füüsiline ettevalmistus ja varustus muudavad kogemuse nauditavaks.
Loe veel
Õppige, kuidas kasutada kaarte ja navigeerimisvahendit, et Taevaskoja matkarajal turvaliselt käia. Kaasaegne GPS ja traditsioonilised meetodid.
Loe veel